Posted on 1 kommentaar

Hobulausmised. Lexington.

Minu esimene “kohtumine” Barefoot-sadulatega jääb mõne aasta taha, arvan. Vaatasin ja otsisin neti-avarustes erinevaid raamita sadulaid ning üks neist oli Barefoot’i oma. Jäi oma indiaanlase-teemaliste disainielamentide tõttu meelde.

Praeguseks olen ühe sellise sadula värske omanik.

Olen senini, üle 20-ne aasta ratsutanud hobustel raamiga sadulatega või üldse ilma sadulata. Lexingtoni-nimeline raamita sadul on esimakordne kogemus. Põnev.

Sadul on mõnusast pehmest nahast. Sadulal, jalustel ja jaluserihmadel jne on vahva disaini-elemendina linnusulg, Barefoot’i logo. Sadul on üsna laiali lammutatav – istumisosa käib ära, samuti ka jaluserihmade kinnitused. Sadula kaare vahetamiseks tuleb lahti tõmmata lukk esikaarel ning sealt taskust on kaar ise leitav ning täiesti jõukohase pusimisega saab vahetatud.

Valtrap on ühtlasi ka pehmendus sadula alla. Sel on taskud täidiste jaoks, mida saab vastavalt vajadusele juurde panna/ära võtta, et sadul sobituks.

Selliseid jaluserihmasid ma varem kasutanud ei ole – kuidas saab jalused üles panna? Kas neid pannakse üldse üles?

Tänase seisuga pean end pigem “tädiratsutajaks”, st et ma jõuan maksimaalselt 3-5 x nädalas hobuse selga. Harrastussportlase-ajad on kusagil aastate taga. Armastus hobuste ja ratsastusega tegelemise vastu on jätkuvalt kõikevõitvad.

Selliselt treenides on hobustel aegu, kus nad on veidi paksemad/kõhnemad ja teinekord perioode, kus nad on enam-vähem vormis. Seetõttu ka sadulad rohkem või vähem sobivad. Neid passitades olen kasutanud erinevaid pehmendusi, vahetanud sadulaid jne.

Seetõttu loodan, et raamita sadul on minu ja mu hobuste jaoks võibolla see õige ja toimiv lahendus. Saan ise vajadusel kohendada sadulat ja ideaalis võiks olla rahaline kulu võimalikult väike ning hobusel seljas sobiv sadul. Kus – muuseas – võiks olla endal ka hea istuda.

Pean ennast hobusesõbralikuks ratsutajaks, püüdes selle poole, et hobune tunneks end hästi koos minuga. Selline elukestev õpe ja enese teadlikkuse avardamine.

Olen teinud mõned kerged trennid uue sadulaga. Pinnas on hetkel lörtsine ja libe, ei ole just ratsutamissõbralik.

Esimest korda, olles kõik selle valtrapi-pehmenduse-sadulakuhja hobuse selga paigutanud, võttis muigama – no oli ikka mägi, kuhu istuda. Hobu on turjast 170 cm, aga küllap olin ikka julgelt 7 cm kõrgemal veel. Mõõdan teise päeva, heh. Neljandat korda saduldades oli juba lihtsam, hakkab vaikselt vajuma. Ikkagi täiesti uus sadul ju. Ja mugav nagu tugitool. Tõesti, iga korraga hakkab rohkem meeldima.

Tegelane, kellele see sadul sobima peab – hobune, mis tema võiks arvata? Leedi ei kurda kuidagi, et tal oleks paha(ta annab kindlasti kohe selgelt teada, kui midagi ei sobi). Tuleb kenasti ette-alla, lõdvestub. Astub oma pikkade sammudega ja muidu mõnus. Esimesed ratsutamised uue sadulaga on olnud toredad.

Mõtteainet, mida edasi ja kas peaks kohendama kuskilt – seda on. Peale igat kasutust analüüsin. Võibolla peaks valtrapist veidi vähemaks täidist võtma? Praegu on seal kaks kummaski taskus. Üks on see musta värvi lateksi-laadne ja teine on vahtkumm. Ootan ja vaatan nende vajumist veel, sest aega on vaja anda.

Üks väike tegelane, keda Leedi väga hoiab, proovis samuti uue sadula ära ja kiitis heaks 🙂

Ah jaa – seda sadulat peabki ettepoole paigutama, hobuse õlad võivad sinna alla jääda. Ka see on asi, millega harjuma peab ja selle õige koha otsimine igatahes käib…

 

 

 

 

 

1 thought on “Hobulausmised. Lexington.

  1. Meil on väga põnev lugeda, kuidas sul “Lexingtoniga” läheb. Loodan, et kirjutad sellest hästi palju!

    Meie naised ei ole ka veel välja mõelnud, kuidas jalused üles tõmmata. Barefooti jaluserihmade pandlad käivad all jaluste juures, et need hobuse seljale survepunkte ei tekitaks, nii et teistmoodi kui tavaliselt… Meil on tegelikult tootevalikus ka üks väike rihmake, mille abil saab sadulavöö või jalused sadula D-rõngaste külge kinnitada: https://sadulapood.parmenides.ee/toode/rihmake-millega-on-mugav-saduldada/

    Muidugi sobib selleks ka igasugune teine väike rihmake, mis sul tallis naela otsas ripub. Või äkki on sellele veel mingi lahendus?

Kommenteerimine on suletud.