Posted on 1 kommentaar

Elu Barefoot sadulaga:)

Mina olen Inga. Mul on kodus 9 hobust – on nii eesti hobuseid, eesti raskeveo hobuseid, tori hobused aga ka üks traavliristand. Kõik eri vanuses ning muidugi täiesti erineva kehalise ülesehitusega. Olemas on ka mõni sadul aga ikkagi oli vajadus ka ühe korraliku töövahendi järgi, mis oleks iga hobuse jaoks mugav ja kiirelt kohandatav ning mida saaks n.ö. ühe seljast võtta ja teise selga panna, pluss veel ka kolmanda ja neljanda selga jne. Ja millega oleks hea ka noori hobuseid välja õpetada. Olen varem erinevate Barefoot sadula variantidega kokku puutunud, niiet teadsin, millega tegu. Ja teadsin, et pean ühe saama, kibekiiresti kohe. Edasine otsustamine oli lihtne, sest Annika lendas pagasnikutäie sadulatega mulle hoovile, millede hulgast Šaieen oli siis see mudel, mis sedapuhku väljavalituks osutus:)

Ma ei ole ratsasportlane. Pole kunagi olnudki. Ma olen selline loodusratsutaja-maastikuluitaja eluaeg olnud. Ja seda ma ütlen, et loodusratsutaja jaoks on Barefoot sadulad kui loodud. Selle sadulaga on mugav isegi mitu tundi jutti mööda ilma ringi kapata nii inimesel, kui ka hobusel. Võtan ma nüüd kõhnema või jämedama, noorema või vanema hobuse – kõik mu maastikulkäigud mööduvad mugavas Šaieenis istudes ja ratsutamisest tõelist rõõmu tundes, sest ma ei pea muretsema, et äkki hobusel pitsitab siit, hõõrub sealt või surub liiga palju kuskil miskit kokku. Või et mu enda tagumendikondid pikapeale ennast tunda hakkavad andma.

Võiksin pikalt rääkida traavliristandist, kes mul on. Kui teised hobused on “illikukud”, alati koostööaltid ja vastutulelikud siis tema on paras pujään ja kangust täis, no selline “ütleja”, kes teeb sulle kohe selgeks, kui talle midagi ei meeldi. Siiani käisin temaga maastikul harva, sest teadsin alati, milline kangekael ta on ja  mis see ratsutamine temaga endast kujutab. Et enamasti toimus sõit üks või teine külg ees, mingis hädises sörgi ja traavi vahepealses jooksustiilis. Galopist rääkimata. Saaks aga otsa kodu poole keerata. Kui kodupoole minna ei lubanud, lõi muudkui tagant üles. Aimasin, et asi võib olla mu sadulates, proovisin tema peal nad kõik ära. Tulemus sama. No misasja!!?? Traavel ju ometi. Olen palju ratsutanud traavlitega ja tean, milleks nad on võimelised… Nojahhja siis oligi kord Barefoot sadula käes. Ühtäkki ole mees ja hoia hobust kinni:) Ka galopp pole mingi küsimus. Ise pakub. Jube vägev! Ja ka natuke uskumatu. Aga tõsi.

Plaanin väheke seda, et kes tahab, saab peagi muga koos maastikule ratsutama tulla; seega – plaanin soetada veel paar Barefoot sadulat. Sest mul on neisse usku! Neisse ja nende meeldivasse koostöösse hobuse ja inimesega:)

1 thought on “Elu Barefoot sadulaga:)

  1. Aga mina ütlen, et see Inga on üks sõnapidaja naine. Kui kohe ei saa mingit asja teha, aga ütleb, et varsti teeb, siis nii ongi, varsti teebki.

Kommenteerimine on suletud.